Rail Baltica uudiskiri juuni 2022
 
 
Pärnu terminali nimekonkurss

Suvepealinna terminali nimekonkursil jäädi Pärnule truuks

 
 

Aprillis Rail Baltic Estonia ja Pärnu linnavalitsuse koostöös välja kuulutatud reisiterminali nimekonkursil oli rahvahääletusel 5 nime – kokku 203 unikaalse nimepakkumise hulgast pääsesid finaali Lydia, Embecke, Hansa, Pärnu ja Raimond Valgre.

„Kuigi rahvahääletus toimus vaid paar nappi nädalat, hääletati 1620 korda ning kuigi mõnda aega käis tihe rebimine Lydia ja Pärnu vahel, leidis rahvas, et sobivaim reisiterminali nimekandidaat on kohanimi ehk Pärnu,“ sõnas Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets hääletustulemuste selgumise järel, 20. juunil.

Paralleelselt nimepanekuga käib ka Pärnu terminali projekteerimine, millega ollakse praktiliselt lõpusirgel: „Jäänud on veel mõningad detailid, mis vajavad veel mõningast tähelepanu, kuid üldjoontes võib öelda, et Pärnu terminali projekteerimine on lõppenud. Terminali ehitushanke kuulutame välja kas järgmisel või ülejärgmisel aastal," lisas ta. 

Loe lähemalt siit!
 
 

Rail Balticale eraldati 350 miljonit, aktiivne ehitustöö käib

 
 

Euroopa Kliima-, Infrastruktuuri- ja Keskkonnaagentuur (CINEA) teatas 29. juunil, et EL-i finantsperioodi 2021-2027 esimeses voorus eraldatakse Rail Baltica projektile 350 miljonit eurot. Nendest vahenditest rahastatakse alusehituste rajamist Eestis, põhitrassi projekteerimist Leedus ning ehitustööde alustamist Läti-Leedu piiri lähistel. Toetusleping  allkirjastatakse tõenäoliselt tänavu kolmandas kvartalis. 
Ühtlasi käib juba praegu mitmel pool Eestis aktiivne kohtobjektide ehitustegevus. Juuresoleval fotol võtab ilmet Loone ökodukt Kohila vallas, kus juuni lõpupäevil oli käsil raudbetoonist kaarelementide paigaldamine - kokku on kaarelemente 54 tükki, neist igaüks kaaluga ligikaudu 25 tonni. 

 
 
 
 

Eksperdi vaade: raudtee mõju uutele elupiirkondadele

Pärnu jõgi

Kinnisvaraekspert, LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing jagas värskes RB projekti ajalehes Järgmine Peatus mõtteid teemal, mis puudutab siinset kinnisvaraturgu ning trende. Muuseas toob Saksing välja, et viimaste aastate üheks märksõnaks on kodustöötamisega kaasnenud inimeste soov otsida teist kodu või kolida linnast välja.  "Kaasaegsed paindlikud töövormid koos taristu arenguga on noortele peredele ahvatlevaks muutnud ka suuremate linnade lähedased piirkonnad, eriti hea raudteeühendusega kohad. Kui nõudlus või hinnad kaardile panna, siis levib see Tallinnast välja kiirtena, mis kattuvad raudteedega," märgib ta. 
Arvestades, et näiteks Rail Baltica trassile Tallinna ja Rapla vahele rajatakse uued Assaku, Luige, Saku, Kurtna, Kohila peatused, siis nende peatuste ümbrusest saab Saksingu hinnangul ühtlasi uus Tallinna lähiümbrus. Arendajad kaaluvad neid piirkondi, kuhu rongimüra väga ei kostaks, aga mis jääks jaamast jalutuskäigu kaugusele. Pärnus ulatub raudteetrassi mõju esialgu ehk paari uue peatuse, Urge ja Tootsini.

Loe täpsemalt juba siit.

* Juuresoleval fotol on Pärnu jõgi, foto autor Kristjan Lust.

 
 

Tutvume Rail Baltica tiimiga

Juunikuises uudiskirjas räägib oma töödest ja tegemistest Rail Baltic Estonia finantsanalüütik Kristi Kullik.

 
 
Finantsanalüütik Kristi Kullik
 

Nimi, amet – Kristi Kullik, finantsanalüütik.

Ülesanded – Erinevad finantsiga seotud analüütilised tööd.

Päritolu ja haridus – Tulen ma sellisest väikesest, aga ilusast linnast, nagu Rakvere. Oman rakenduskõrgharidust raamatupidamise erialal ja pooleli on ka magistriõpingud Eesti Maaülikoolis majandusarvestuse- ja finantsjuhtimise erialal. 

Suurim kiirus rongiga – Varasemalt ma polegi väga palju rongiga sõitnud. Lapsepõlvest mäletan ühte korda, kui sõitsin tädiga Rakverest Vaekülla ja hiljem tagasi. Ülejäänud rongisõidud on tehtud juba täiskasvanueas tänaste Elroni rongidega. Kiiruste osas jään vastuse võlgu.

 
 

Paelub RB juures – Kuna ma olin varasemalt väiksemate Euroopa Komisjoni poolt rahastavate projektidega kokku puutunud, siis paelus mind võimalus saada osa ühest suurimast ja ägedaimast projektist, mida seni Eestis Euroopa Liidu rahade toel tehtud..

 
 

DiscoverEU viib noored rongiga Euroopat avastama

2018. aastal kutsuti Erasmus+ programmis ellu äge initsiatiiv nimega DiscoverEU, mis annab 18-aastastele noortele võimaluse rongiga reisides Euroopat avastada. 

Tasuta reisipassi võitmiseks tuleb osaleda konkursil, mis toimub Euroopa Noorteportaali kaudu kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. Iga riigi noortele on ette nähtud kindel arv rongi reisipasse, millega on võimalik reisida ligi 30 programmiga liitunud Euroopa riigis. 

Alates 2018. aastast on Eestist selle aja jooksul rongipassiga Euroopat avastamas käinud pea 200 noort. Sel aastal on oma DiscoverEU reisi alustamas ligi 280 noort , kes said endale reisipassid möödunud aasta oktoobri ja käesoleva aasta aprilli kandideerimisvoorus. Loe lähemalt kampaaniast ka siit.

 
 
Rail Baltica

Tähelepanelikumad Tallinna ja Pärnu vahel sõitjad on kindlasti näinud Märjamaa kandis suurt plakatit, mis kirjeldab rajatava raudtee eeliseid – selmet olla autoroolis alles poolel teel, oleksid rongiga juba ammu kohal. Kokku on Rail Baltica reklaamtahvleid Tallinna ja Ikla vahel seitse, samuti tervitab üks reklaam sõitjaid Kohila kandis. 

 
 
Rail Baltica valmib Euroopa Liidu raha toel