Rail Baltica uudiskiri märts 2023
 
 
 
 
Tiit Pruuli

Tiit Pruuli rongidega Lõuna-Euroopas seiklemas

Rongientusiastist rännumees Tiit Pruuli külastas veebruarikuus koos operaator CJ Kasega Lõuna-Euroopat, et reisida rongidega Madriidist Lissaboni, vahepeatusega Vigos ja Portos.
Vaata kaasahaaravat ja tempokat reisisaadet allolevalt lingilt. Ning kui jõuad lõpuni vaadata, saad kuulda ka Tiidu seisukohta küsimusele – miks me peaksime reisima rongiga ja milline on Eesti riigi strateegiline huvi rongiliikluse arendamisel?

Alates järgmisest nädalast on kioskilettidel saadaval ka uhiuus GO Euroopa Reisiajakiri, kust saab samuti Tiidu rongiseiklustest lugeda. Lugu ise on veebis vaatamiseks siin, aga soeta kindlasti ka ajakiri, sest muhedaid reisilugusid on ikka mõnusam paberilt lugeda.

Vaata reisivideot siit!
 
 

TTJA kiitis heaks taas ühe trassilõigu KMH aruande

 
 
Rail Baltica trassilõik

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) tunnistas nõuetele vastavaks Rail Baltica raudteetrassi lõigu „Kangru – Harju ja Rapla maakonna piir“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande, mis viib lähemale trassilõigu ehitamise algusele. Ehitushange sellele lõigule on plaanis välja kuulutada tänavuse aasta teises pooles.

Loe lähemalt ka siit.

 
 

Tulevikuraudtee on rohkem IT kui rööpad

Paneeldiskussioon "Logistika 20 aasta pärast"

Tallinna Tehnikakõrgkooli eestvedamisel kogunesid valdkonna eksperdid ja suunamudijad 21. märtsil Tallinna Kultuurikatlasse järjekorras juba 24. Logistikaseminarile alapealkirjaga "Crossing Borders". Ürituse raames peeti maha ka paneeldiskussioon "Logistika 20 aasta pärast".

Rail Baltic Estonia süsteemi töökindluse ja ohutuse tagamise juhi Heigo Saare märkis, et Rail Baltica projekt pole ainult rööpad, kuigi see on raudtee selgrooks, mis kogu süsteemi üleval hoiab. Tänapäeva raudtee on suuresti IT-projekt, kus põhiroll on automatiseerimisel ja digitaliseerimisel.

Vaata ja kuula mõttevahetust siit

*Foto: Lisette Laaneoja/Logistikaseminar

 
 
 
 

Tutvume Rail Baltica tiimiga

Selle kuu uudiskirjas räägib endast ja oma tööst Rail Baltic Estonia keskkonnajuht Kärt Mae.

 
 
Keskkonnajuht
 

Nimi, amet – Kärt Mae, keskkonnajuht.

Ülesanded – RBE keskkonnaüksuse juhtimine, erinevate keskkonnalaste tegevuste koordineerimine, keskkonnajuhtimissüsteemi arendamine ning juurutamine.

Päritolu ja haridus – Kasvasin üles Vasalemma lähedal Maeru külas. Elasime vanas majas metsa veerel, kus meie tagaaeda külastasid regulaarselt näiteks nii rebased kui põdrad. Koolis käisin Keilas ning seejärel Tartu Ülikoolis. Magistrikraadi keskkonnateadustes ja –poliitikas sain Kesk-Euroopa Ülikoolist Budapestis. 

Suurim kiirus rongiga – Elasin aasta aega Prantsusmaal Lille'i linnas, kust sai tunni ajaga mugavalt üle 200 km

 
 

kaugusel asuvasse Pariisi. Lille'st väljumise järel ulatub nende rongide kiirus 300 kilomeetrini tunnis, Pariisi linnastusse sisenedes raugeb hoog kiiruseni 130 km/h.

Paelub RB juures – Projekti mastaap ja keerukus ning väljakutse, mida see pakub. Võimalus arendada ja ellu viia keskkonnajuhtimissüsteemi, mille sarnast Eestis veel siiani ehituses rakendatud ei ole, kuid mida olen mujal maailmas näinud edukalt töötavat.

 
 

Töö Rail Balticas – võimalusi eri elualade spetsialistidele

Arto Lille

Ajalehe Eesti Ekspress vahel ja Delfi portaalis ilmus värskelt iga-aastane väljaanne "Eesti Atraktiivseimad Tööandjad", milles sisaldus ka artikkel tööst Rail Baltic Estonias. Intervjuu andis põhitrassi vanemprojektijuht Arto Lille (fotol), kes räägib lugejatele tööst Rail Balticas ja sellest, kuidas vaid kolme aastaga on ettevõtte töötajate arv neljakordistunud ning projekti edenedes kasvab haritud ja motiveeritud spetsialistide vajadus veelgi. 

Loe täies mahus lugu siit.

 
 

200 km/h kiirusega kihutav "kummitusrong" Tšehhis 

Rongitestimine Tšehhis

Mainekas uudistekanal CNN kajastas hiljuti ühte esmapilgul kurioosumina tunduvat uudist, kuidas Prahast mitte väga kaugel tiirutab üks kummituslik valge rong vahetpidamata 200-kilomeetrise tunnikiirusega mööda raudteerööpaid. Tegemist pole siiski millegi ebamaisega, vaid hoopiski Prantsuse rongioperaatori TGV järgmise põlvkonna Alstomi kiirrongide testimisega. 

Velimi testimiskeskus Tšehhis on Euroopas ainulaadne selle poolest, et sealasuval pisut üle 13 kilomeetri pikkusel ringil saavad rongid segamatult sõita kiirusega enam kui 200 kilomeetrit tunnis ja sedasi uut tehnoloogiat katsetada.

Järgmisena suunduvad rongid Viini lähistele, kus rong pannakse proovile erinevates kliimaoludes - nimelt asub Austrias testimiskeskus, kus on võimalik tehnikat testida vahemikus -20 kraadist kuni 40 plusskraadini, samuti saab seal "tekitada" lõõskavat päikest või 44 meetrit sekundis puhuvat tormituult. Võrdluseks - tänavu jaanuaris ja veebruaris meil Eestis palju pahandust tekitanud tormide ajal oli tuulepuhangute kiirus ca 20 m/s, puhanguti kuni 25 m/s.

Pikemalt saab CNN-i kajastust lugeda inglise keeles siit

*Foto: Alstomi pressimaterjalid

 
 
Rail Baltica valmib Euroopa Liidu raha toel